Muudame sinu ideed reaalseteks tulemusteks.

“Soovite mulda ja vett? Palun! Kas soovite ka teadmisi?” ” Ei, tänan.”

Elukvaliteet on mitmekihiline mõiste hõlmates erinevaid aspekte inimese heaolu ja eluga rahulolu kohta. See on subjektiivne mõõdik, mis võtab arvesse selliseid tegureid nagu tervis, sotsiaalsed suhted, elutingimused ja eneseteostus. Elukvaliteedi mõõtmine hõlmab erinevate näitajate ja indeksite kasutamist (Trunina et al., 2021; Evans et al., 1985; Hagerty & Land, 2007; Brown et al., 2013). Üks levinud lähenemine elukvaliteedi mõõtmiseks on elukvaliteedi indeksite kasutamine, mis on mitut näitajat ühendavad koondmõõdikud andmaks terviklikku hinnangut heaolule (Hagerty & Land, 2007). Need indeksid võivad hõlmata tegureid nagu tervislik seisund, majanduslikud tingimused, sotsiaalsed suhted ja keskkonna kvaliteet (Trunina et al., 2021; Evans et al., 1985). Empiiriliselt on ilmselt üks selgemaid tõendeid inimeste oodatava eluea muutus. “Oodatav eluiga on inimese sünnihetkel keskmiselt elada jäänud aastate arv, kui suremus ei muutu.” (Statistikaamet, 2024) Meeste ja naiste oodatavat eluiga vaadeldakse eraldi ning 2023. aastal oli see Eestis meestel 74,5 ja naistel 83,1 aastat. (samas) Lisaks võib elukvaliteedile mõelda ka selle järgi, mida müüakse ja ostetakse. On raske ette kujutada, et 100 aastat tagasi oleks poest saanud osta erinevat sorti vett või mitut sorti mulda.

Tänane sotsiaalne reaalsus on see, et nii mulda kui vett võib poest osta, kuid millegipärast ei ole aga lihtne müüa teadmisi.

Elamine muutub järjest keerulisemaks juba seetõttu, et uue teadmuse hoomamatus kasvus orienteerumine on keeruline. Kui sellele lisada tehnoloogia ja tarkvaravõimaluste avardumine, siis üldiselt võib vist väita, et inimese kasutatav osa saadavalolevast aina väheneb ning samal ajal suureneb vajadus orienteeruda kasvavas infohulgas tegemaks adekvaatseid otsuseid ja valikuid. Miks on siis teadmisi märksa keerulisem müüa, kui näiteks mulda või vett?

Kasutatud allikad