Kõrgharidus on võtmetähtsusega konkurentsivõime suurendamisel tööturul ja kõrgema sissetuleku tagamisel. Haridus- ja Teadusministeeriumi portaali Haridussilm andmed näitavad selgelt, et kõrgema haridustaseme saavutamine toob kaasa suuremaid majanduslikke võimalusi. Näiteks doktoriõppe lõpetajad teenivad keskmiselt 3,068 eurot kuus, samas kui integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetajate keskmine palk ulatub 2,850 euroni. Võrreldes kutseharidusega, kus palgad jäävad sageli alla 1,500 euro kuus, on kõrgharidusega spetsialistidel oluliselt paremad palgatingimused. Kõrgharidus võimaldab omandada erialaseid teadmisi ja oskusi, mis on tööturul kõrgelt hinnatud, pakkudes paremaid töövõimalusi ja stabiilsemat sissetulekut.
Tabel 1. Sissetulekute võrdlus õpitasemete kaupa lähtudes rakenduskõrgharidusõppest
| Tasemeõppe nimetus | Keskmine sissetulek (EUR) | Erisus (EUR) | Erisus 10 a (EUR) | Erisus 20 a (EUR) | Erisus 30 a (EUR) |
|---|---|---|---|---|---|
| Doktoriõpe | 3068 | 1097 | 131640 | 263280 | 394920 |
| Integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe | 2850 | 879 | 105480 | 210960 | 316440 |
| Magistriõpe | 2505 | 534 | 64080 | 128160 | 192240 |
| Bakalaureuseõpe (4+2) | 2414 | 443 | 53160 | 106320 | 159480 |
| Kõrgharidus | 2240 | 269 | 32280 | 64560 | 96840 |
| Bakalaureuseõpe (3+2) | 2077 | 106 | 12720 | 25440 | 38160 |
| Rakenduskõrgharidusõpe | 1971 | 0 | 0 | 0 | 0 |
Allikas: Haridussilm [10. september 2024. a)
Valikuid tuleb hoolega kaaluda
Investeerimine oma haridusse on pikaajaline investeering, mis tagab suurema majandusliku kindlustunde ja tööalase edu. Seega, kui soovid kindlustada endale paremaid töövõimalusi ja kõrgemat sissetulekut, on kõrghariduse omandamine samm edasi parema tuleviku poole. Elukutsevalikul on mõttekohti veelgi (vt joonis 1).
Joonis 1. Mida arvestada elukutse valimisel
Kas mujal on teisiti?
OECD raporti “Education at a Glance 2020” kohasel suurendab kõrgem haridustase oluliselt sissetulekuid ja parendab töövõimalusi, kuid need mõjud varieeruvad sõltuvalt valdkonnast, vanusest, soost ja riigist. Kõrgharidusega täiskasvanud teenivad OECD riikides keskmiselt 54% rohkem kui keskharidusega inimesed. Noored, kes on hiljuti lõpetanud bakalaureuse- või magistriõppe, teenivad oluliselt rohkem kui need, kes on omandanud ainult keskhariduse. Näiteks kolme aasta jooksul pärast lõpetamist võivad magistriõppe lõpetanud teenida rohkem kui kahekordse sissetuleku võrreldes keskharidusega eakaaslastega.
Haridustaseme seosed sissetuleku ja töövõimalustega Euroopa Liidus
Anneleen Vandeplas uuris haridust, sissetulekut ja ebavõrdsust Euroopa Liidus ning oli lahkesti nõus enda peatükki raamatust (Vandeplas, 2020) minuga jagama. Tema uuringu peamised järeldused on järgmised:
- Haridustaseme ja tööhõive seos: Kõrgem haridustase on tihedalt seotud kõrgema tööhõive määraga. Madalama haridustasemega inimestel on väiksem tõenäosus tööle saada võrreldes kõrgema kvalifikatsiooniga inimestega. Kõrgharidusega töötajad saavad paremini liikuda erinevate töökohtade vahel ja omavad suuremat ligipääsu tööturule.
- Haridustaseme ja tootlikkuse seos: Haridustase mõjutab oluliselt tööjõu tootlikkust. Mida kõrgem on haridustase, seda suuremad on võimalused kõrgema tootlikkusega töökohtade leidmiseks. Samuti sõltub tootlikkus sellest, kui hästi haridustase vastab tööturu nõudmistele.
- Palgalõhe haridustaseme järgi: Kõrgema haridustasemega inimesed teenivad keskmiselt oluliselt rohkem kui madalama haridustasemega töötajad. Näiteks bakalaureusekraadiga inimesed teenivad kuni 62% rohkem kui põhiharidusega inimesed ning magistrikraadiga inimesed teenivad peaaegu kaks korda rohkem.
- Hariduse ja sissetuleku vaheline ebavõrdsus: Riikides, kus kõrghariduse osakaal on madalam, on kõrgharidusega inimestel suuremad palgaerinevused võrreldes madalama haridusega inimestega. See võib viidata oskuste puudujäägile tööturul, kus nõudlus kõrgharidusega tööjõu järele ületab pakkumise.
Lõpetuseks
Kõrgharidus on oluline investeering tulevikku, pakkudes kõrgemaid sissetulekuid ja paremaid töövõimalusi. Uuringud näitavad, et mida kõrgem on haridustase, seda suuremad on inimese võimalused leida kõrgelt tasustatud ja tootlikkust nõudvaid töökohti. Kuigi kõrgharidusega spetsialistid teenivad märkimisväärselt rohkem kui madalama haridusega töötajad, varieeruvad need mõjud riigiti ja valdkonniti. Kõrgharidus aitab tagada konkurentsivõime tööturul ja parandada elukvaliteeti, eriti pikaajalises perspektiivis.
Allikaloend
- HaridusSilm. (n.d.). Edukuse tööturul uuringud. HaridusSilm. Retrieved September 7, 2024, from https://www.haridussilm.ee/ee/uuringud/uuringud/edukus-tooturul
- OECD. (2020). Education at a glance 2020: OECD indicators. OECD Publishing. https://www.oecd-ilibrary.org/docserver/50eda343-en.pdf?expires=1725950720&id=id&accname=guest&checksum=9537A4F866BE283E10D163D7712155E3
- Vandeplas, A. (2020). EDUCATION, INCOME, AND INEQUALITY IN. Europe’s Income, Wealth, Consumption, and Inequality, 300.