-
Sundimise kunst ja kasvamise ruum: miks haridusasutus ei tohi muutuda ametiasutuseks
Kui haridusasutust hakatakse juhtima nagu ametiasutust, võib loovus ja paindlikkus õppimise protsessis hääbuda. Minu artikkel Õpetajate Lehes käsitleb seda, kuidas koolide ja teiste avalike organisatsioonide missioonid ning juhtimispraktikad erinevad, ning miks on oluline, et kool jääks ennekõike kasvamise ja õppimise ruumiks, mitte pelgalt reeglite ja protseduuride täitmise kohaks.Artikkel avab haridusasutuste ja ametiasutuste vahelist pinget praktiliste…
-
E-kiri: mõtle enne kirjutamist, lugemist ja saatmist!
E-kirjad on tänapäeval meie töökommunikatsiooni lahutamatu osa. Kujutage ette – 2018. aastal saadeti päevas umbes 281 miljardit e-kirja ja siis ennustati, et see arv võib kasvada 347 miljardini aastaks 2022 (Bouvier et al., 2024)!Aga kas kõik need kirjad on tõesti vajalikud? Uuringud näitavad, et ligi kolmandik töötajate saadud e-kirjadest on neile tegelikult kasutud (Buckley et…
-
Lihtsa nime efekt
Olete ehk märganud, et lihtsad ja kergesti hääldatavad nimed jäävad paremini meelde? Või et teatud nimed tunduvad kohe sümpaatsemad? Psühholoogias on see nähtus tuntud kui “lihtsa nime” efekt. See viitab sellele, kuidas nimede lihtsus ja tuttavlikkus võivad oluliselt mõjutada meie tajusid, eelistusi ja otsuseid. See mõju avaldub mitmes valdkonnas – alates tarbijakäitumisest ja kommunikatsioonist kuni…
-
Digitransformatsioon puudutab meid kõiki
Kuidas juhid ja kodud saavad digitaalses maailmas eeskujuks: kas olete valmis muutusteks? Minu artikkel “Digitaalne transformatsioon mõjutab meid kõiki” käsitleb tehnoloogia pidevat arengut ja selle mõju organisatsioonidele ning igapäevaelule. Rõhutan, kuidas edukas digitaalse transformatsiooni juhtimine ei puuduta ainult tehnoloogiat, vaid ka inimeste kaasamist ja muutustega kohanemist. Toon esile juhid ja vanemad kui võtmeisikud, kes aitavad…
-
Kognitiivne kergus: Kuidas lihtne mõtlemine võib meid eksiteele viia
Miks ei võiks asjad olla selged ja lihtsad? On ju meeldiv lugeda ajalehest lihtsalt kirjutatud artikleid tähtsatel teemadel, ilma keeruliste sõnade ja viideterägastikuta. Veelgi parem tunne on, kui lugu tundub “õige”, sest mina mõtlen täpselt samamoodi! Seda tunnet nimetatakse kognitiivseks kerguseks (vt D. Kahnemani raamatut Kiire ja aeglane mõtlemine). Kognitiivne kergus, kuigi mugav ja efektiivne, võib viia pealiskaudse mõtlemise ja ekslike…
-
Stressi ja ärevuse eristamine: olulisus, erinevused ja ravi.
Stressi ja ärevuse eristamine on oluline mitte ainult teadusliku täpsuse, vaid ka praktilise elu seisukohalt. See mõjutab otseselt inimeste heaolu ja tervist. Kuigi stressi ja ärevust kasutatakse tihti sünonüümidena, tähistavad need tegelikult erinevaid psühholoogilisi ja füsioloogilisi seisundeid. Nende eristamine on oluline nii õige diagnoosi seadmiseks kui ka tõhusa ravi leidmiseks, mis omakorda võib oluliselt parandada…
-
Kuidas leida tasakaal töiste nõudmiste ja koduste ootuste vahel?
Tänapäeva kiires elutempos võib tasakaalu leidmine töö ja kodu vahel tunduda nagu žongleerimine – kui üks pall kukub, võib kogu etendus laguneda. Paljud meist seisavad silmitsi kõrgete ootustega nii kontoris kui koduseinte vahel, mis võib põhjustada stressi ja ülekoormatust. Õnneks on olemas praktilised lahendused, mis aitavad seda tasakaalu saavutada. Vaatame kolme peamist strateegiat, mis võivad…
-
Planeerimise olulisus: probleemide lahendamisest elukvaliteedi parendamiseni
Planeerimine on tähtis osa meie igapäevaelust. See aitab meil oma tegevusi ja otsuseid paremini korraldada. Tänu planeerimisele saame toime tulla keerulistes olukordades, jõuda oma eesmärkideni ja hoida ühiskonda korras. Vaatame lähemalt, miks planeerimine on nii oluline. Aitab probleeme lahendada Planeerimine on nagu võlurelv probleemide lahendamisel. See aitab meil ette näha, mis võib juhtuda ja mõelda välja,…
-
Segadus institutsioonide mõistmisega takistab arengut
Sõna institutsioon on tavakeeles üsna levinud ning sellega tähistatakse sageli organisatsiooni (nt Euroopa Liidu institutsioonid). Selline tähendus institutsioonidest on väär, sest ei võimalda käsitleda sügavamaid sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi struktuure. See segadus takistab tõhusaid reforme ja innovatsiooni, mis on vajalikud ühiskondlike probleemide lahendamiseks. Teadlastel Eestis on võimekus uurida institutsioone, institutsionaliseerumist ja institutsionaalseid surveid, mis võimaldaks adekvaatselt vastata keerustuvale…
-
Kas kõrgharidus “tasub ära”?
Kõrgharidus on võtmetähtsusega konkurentsivõime suurendamisel tööturul ja kõrgema sissetuleku tagamisel. Haridus- ja Teadusministeeriumi portaali Haridussilm andmed näitavad selgelt, et kõrgema haridustaseme saavutamine toob kaasa suuremaid majanduslikke võimalusi. Näiteks doktoriõppe lõpetajad teenivad keskmiselt 3,068 eurot kuus, samas kui integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetajate keskmine palk ulatub 2,850 euroni. Võrreldes kutseharidusega, kus palgad jäävad sageli alla 1,500 euro kuus,…
