Tänapäeva kiires elutempos võib tasakaalu leidmine töö ja kodu vahel tunduda nagu žongleerimine – kui üks pall kukub, võib kogu etendus laguneda. Paljud meist seisavad silmitsi kõrgete ootustega nii kontoris kui koduseinte vahel, mis võib põhjustada stressi ja ülekoormatust. Õnneks on olemas praktilised lahendused, mis aitavad seda tasakaalu saavutada. Vaatame kolme peamist strateegiat, mis võivad sinu elu lihtsamaks ja nauditavamaks muuta!
1. Kasuta töökoha ressursse – sa ei pea kõigega üksi hakkama saama!
Kas oled märganud, et sinu töökoht pakub mitmeid võimalusi enesearenguks ja toetuseks? Osalemine meeskonnaprojektides, tagasiside küsimine ja koolitustel osalemine võivad suurendada sinu rahulolu ning vähendada stressi. Uuringud on näidanud, et kui töötajad on kaasatud otsustusprotsessidesse, tunnevad nad end väärtustatuna ja motiveerituna (Bakker jt, 2011). Saksamaal läbi viidud uuring kinnitab samuti, et tööandja pakutavad ressursid võivad oluliselt parandada elu kvaliteeti nii tööl kui kodus (Beham jt, 2011).
2. Paindlik töökorraldus – kujunda oma töö vastavalt elule, mitte vastupidi!
Oled sa kunagi soovinud, et võiksid tööpäeva alustada hiljem või töötada mõnel päeval kodust? Paindlik töökorraldus võimaldab just seda. See annab võimaluse planeerida oma aega nii, et see sobib sinu isikliku elu ja kohustustega. Juhtidega läbi viidud uuring näitab, et paindlikkus töös aitab vähendada konflikte töö ja kodu vahel ning suurendab üldist rahulolu eluga (Tietze & Musson, 2002). Lisaks on leitud, et võimalus valida töökohta – olgu see siis kontor või kodu – tõstab motivatsiooni ja tööga rahulolu (Yperen jt, 2016).
3. Tervis ennekõike – hoolitse nii keha kui vaimu eest!
Hea tervis on vundament, millele saab ehitada tasakaalustatud elu. Regulaarne füüsiline aktiivsus ei paranda mitte ainult enesetunnet, vaid võib ka vähendada südamehaiguste riski, isegi füüsiliselt nõudliku töö korral (Holtermann jt, 2010). Vaimne tervis on sama oluline – intellektuaalselt stimuleeriv töö võib pikemas perspektiivis aidata säilitada vaimset erksust (Sundström jt, 2020). Ära unusta ka sotsiaalset toetust: lähedaste ja kolleegide toetus võib oluliselt parandada vaimset heaolu ja vähendada üksildustunnet (Walz jt, 2023).
Väljakutsed, mida tasub silmas pidada
Kuigi need strateegiad on tõhusad, on oluline olla teadlik ka võimalikest takistustest. Näiteks ajakirjanikud kogevad tihti, et paindlik tööaeg võib viia piiride hägustumiseni töö ja vaba aja vahel (Lukan & Zajc, 2022). Kodukontor võib tuua kaasa segavaid tegureid, mis raskendavad keskendumist ja tööülesannete täitmist (Ahmad jt, 2022). Seetõttu on oluline leida individuaalne lähenemine, mis sobib just sinule.
Kokkuvõtteks
Tasakaalu leidmine töö ja kodu vahel ei pea olema võimatu missioon. Kasutades töökoha pakutavaid ressursse, rakendades paindlikku töökorraldust ja hoolitsedes oma tervise eest, saad luua harmoonilisema ja rahuldustpakkuvama elu. Nagu uuringud näitavad, võivad need sammud oluliselt parandada nii sinu tööalast kui isiklikku heaolu. Proovi erinevaid lähenemisi ja leia see, mis toimib just sinu jaoks kõige paremini!
Allikaloend
- Ahmad, Z., Asmawi, A., & Samsi, S. Z. M. (2022). Work-from-home (WFH): The constraints–coping–effectiveness framework. Personnel Review, 51(8), 1883–1901. https://doi.org/10.1108/PR-01-2022-0072
- Bakker, A. B., ten Brummelhuis, L. L., Prins, J. T., & Van der Heijden, F. M. (2011). Applying the job demands–resources model to the work–home interface: A study among medical residents and their partners. Journal of Vocational Behavior, 79(1), 170–180.
- Beham, B., Drobnič, S., & Präg, P. (2011). Work demands and resources and the work–family interface: Testing a salience model on German service sector employees. Journal of Vocational Behavior, 78(1), 110–122.
- Holtermann, A., Mortensen, O. S., Burr, H., Søgaard, K., Gyntelberg, F., & Suadicani, P. (2010a). Physical demands at work, physical fitness, and 30-year ischaemic heart disease and all-cause mortality in the Copenhagen Male Study. Scandinavian Journal of Work, Environment & Health, 357–365.
- Holtermann, A., Mortensen, O. S., Burr, H., Søgaard, K., Gyntelberg, F., & Suadicani, P. (2010b). Physical work demands, hypertension status, and risk of ischemie heart disease and all-cause mortality in the Copenhagen Male Study. Scandinavian Journal of Work, Environment & Health, 466–472.
- Lukan, T., & Čehovin Zajc, J. (2023). “If you don’t agree to be available 24/7, then you have nothing to do in journalism”: The boundary work tactics of precarious journalists. Community, Work & Family, 26(4), 411–427. https://doi.org/10.1080/13668803.2022.2050356
- Sundström, A., Sörman, D. E., Hansson, P., Ljungberg, J. K., & Adolfsson, R. (2020). Mental demands at work and risk of dementia. Journal of Alzheimer’s Disease, 74(3), 735–740.
- Tietze, S., & Musson, G. (2002). When ‘Work’ Meets ‘Home’: Temporal flexibility as lived experience. Time & Society, 11(2–3), 315–334. https://doi.org/10.1177/0961463X02011002008
- Van Yperen, N. W., Wörtler, B., & De Jonge, K. M. (2016). Workers’ intrinsic work motivation when job demands are high: The role of need for autonomy and perceived opportunity for blended working. Computers in Human Behavior, 60, 179–184.
- Walz, T., Kensbock, J. M., de Jong, S. B., & Kunze, F. (2023). Lonely@ Work@ Home? The impact of work/home demands and support on workplace loneliness during remote work. European Management Journal. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0263237323000579