Pariisi kliimalepe püüdleb selle poole, et piirata globaalset soojenemist tunduvalt alla 2°C võrreldes tööstuseelse tasemega, püüeldes samal ajal 1,5°C eesmärgi poole, kuid selle saavutamiseks on globaalses toiduahelas vajalikud olulised muutused. (Maibach jt, 2020) Kogu maailmas toidusüsteemist tulenevate heitkoguste vähendamine ja üleminek peamiselt taimsele toidule on olulised sammud, et saavutada Pariisi kliimaleppes seatud kliimaeesmärgid (Canfield jt, 2021). Üleminekut taimsele toidule on esile tõstetud kui kriitilist sammu ÜRO säästva arengu eesmärkide ja Pariisi kliimaleppe saavutamisel, rõhutades toitumisharjumuste muutuste olulisust kestlikkuse eesmärkide saavutamisel (Päivärinta jt, 2020). Toidusüsteemide ümberkujundamine kestlikkuse, kaasatuse, tervise ja kliimakindluse suunas on vajalikud hoovad toidusüsteemide muutmiseks saavutamaks Pariisi kliimaleppe eesmärgid (Loboguerrero jt, 2020).
Soovid isiklikult panustada kliimaeesmärkide saavutamisse, kuid ei tea kuidas?
Siin on seitse põhimõtet, mida igaüks saab järgida:
- teadmiste suurendamine: uuringud näitavad, et inimesed, kes mõistavad hästi toidujäätmete probleeme, on tõenäolisemalt valmis vältima toidu raiskamist (Filho jt, 2022);
- toidukordade planeerimine: õige toidukordade planeerimine on tõhus meetod toidujäätmete vähendamiseks (Quan jt, 2023). Toidukordade eelnev planeerimine aitab osta ainult vajalikke toiduaineid ja kasutada neid tõhusalt, vähendades liigse toidu raiskamise tõenäosust;
- enesekindluse suurendamine: tarbijate enesekindlus oma võimes vähendada toidujäätmeid on oluline motivatsioonijõud (Durodola, 2019). Usaldades oma võimet muuta olukorda paremaks, on inimesed tõenäolisemalt valmis võtma proaktiivseid samme toidujäätmete vähendamiseks;
- kampaaniates osalemine: osalemine toidujäätmete vähendamisele suunatud kampaaniates võib märkimisväärselt vähendada toidujäätmetega seotud keskkonnamõju (Lee, 2023). Aktiivne osalemine sellistes algatustes aitab kaasa laiematele jõupingutustele toidujäätmete vastu võitlemisel;
- ökoloogilise kirjaoskuse rakendamine: ökoloogilise kirjaoskuse rakendamine toidujäätmete haldamisel kodumajapidamises võib viia kestlikumate tavade ja reguleeritud tarbimismustriteni (Kummu jt, 2021). Toidujäätmete ökoloogilise mõju mõistmine võib motiveerida inimesi omaks võtma vastutustundlikumaid otsuseid;
- taldriku haldamine: olles teadlik taldrikule jäävatest toidujäätmetest (plate waste) ja vältides tarbetuid ülejääke, saab oluliselt panustada toidujäätmete üldisesse vähendamisse. Portsjonite suuruste ja tarbimisharjumuste teadlik jälgimine aitab inimestel oma taldrikuid tõhusamalt hallata (Deuss jt, 2021);
- vastutuse ja enesetõhususe suurendamine: isikliku vastutuse tunnetamine on võtmetegurid individuaalsete väärtuste ja praktikate muutmiseks ning toidujäätmete vähendamiseks (Beddington jt, 2012). Tundes end vastutavana oma tegevuste eest ja uskudes oma võimesse olukorda muuta, on inimesed tõenäolisemalt valmis võtma proaktiivseid samme jäätmete vähendamiseks.
Kokkuvõttes, kogudes teadmisi, planeerides toidukordi, kasvatades enesekindlust, osaledes kampaaniates, rakendades ökoloogilist kirjaoskust, hallates portsjoneid ning edendades vastutustunnet, saavad inimesed oluliselt kaasa aidata toidujäätmete vältimisele või vähendamisele indiviidi tasandil.
Kasutatud allikad
- Beddington, J. R., Asaduzzaman, M., Clark, M. E., Bremauntz, A. F., Guillou, M., Jahn, M. M., … & Wakhungu, J. W. (2012). The role for scientists in tackling food insecurity and climate change. Agriculture & Food Security, 1(1). https://doi.org/10.1186/2048-7010-1-10
- Canfield, M., Anderson, M., & McMichael, P. (2021). Un food systems summit 2021: dismantling democracy and resetting corporate control of food systems. Frontiers in Sustainable Food Systems, 5. https://doi.org/10.3389/fsufs.2021.661552
- Deuss, A., Gáspár, C., & Bruins, M. (2021). The impact of the covid-19 pandemic on global and asian seed supply chains. OECD Food, Agriculture and Fisheries Papers. https://doi.org/10.1787/e7650fde-en
- Durodola, O. S. (2019). The impact of climate change induced extreme events on agriculture and food security: a review on nigeria. Agricultural Sciences, 10(04), 487-498. https://doi.org/10.4236/as.2019.104038
- Filho, W. L., Setti, A. F. F., Azeiteiro, U. M., Lokupitiya, E., Donkor, F. K., Etim, N. N., … & Đjekić, I. (2022). An overview of the interactions between food production and climate change. Science of the Total Environment, 838, 156438. https://doi.org/10.1016/j.scitotenv.2022.156438
- Kummu, M., Heino, M., Taka, M., Varis, O., & Viviroli, D. (2021). Climate change risks pushing one-third of global food production outside the safe climatic space. One Earth, 4(5), 720-729. https://doi.org/10.1016/j.oneear.2021.04.017
- Lee, C. (2023). Climate change impacts on global food security. International Conference of Recent Trends in Environmental Science and Engineering. https://doi.org/10.11159/rtese23.163
- Loboguerrero, A. M., Thornton, P. K., Wadsworth, J., Campbell, B. M., Herrero, M., Mason-D’Croz, D., … & Zebiak, S. E. (2020). Perspective article: actions to reconfigure food systems. Global Food Security, 26, 100432. https://doi.org/10.1016/j.gfs.2020.100432
- Päivärinta, E., Itkonen, S. T., Pellinen, T., Lehtovirta, M., Erkkola, M., & Pajari, A. (2020). Replacing animal-based proteins with plant-based proteins changes the composition of a whole nordic diet—a randomised clinical trial in healthy finnish adults. Nutrients, 12(4), 943. https://doi.org/10.3390/nu12040943
- Quan, N., Lee, S., Chopra, C., Nesic, Z., Porto, P., Pow, P. K. C., … & Black, T. A. (2023). Estimating net carbon and greenhouse gas balances of potato and pea crops on a conventional farm in western canada. Journal of Geophysical Research: Biogeosciences, 128(3). https://doi.org/10.1029/2022jg007113