Organisatsioonianalüüs hõlmab organisatsiooni erinevate aspektide uurimist, et mõista selle toimimist, struktuuri ja tulemuslikkust. Eri tüüpi analüüsid võimaldavad erinevaid tulemusi. Ühte kõikehõlmavat analüüsi ei ole võimalik teha, sest see ei saa kunagi valmis ja seda ei jõua keegi lugeda. Nii tulebki teha valik lähtudes probleemist ja eesmärgist.
Peamised organisatsioonianalüüsi tüübid on järgmised:
- Diskursusanalüüs keskendub sellele, kuidas keel ja kommunikatsioon kujundavad organisatsioonikultuuri ja -praktikaid (Phillips & Oswick, 2012). Organisatsiooni diskursusanalüüsi abil saab avastada domineerivaid kujutlusi, uskumusi, väärtuseid ja võimudünaamikaid, mis mõjutavad organisatsiooni käitumist.
- Võrdlev organisatsiooniprofiili analüüs hõlmab erinevate organisatsiooniprofiilide võrdlemist, et tuvastada parendamis- ja kohandamisvõimalusi organisatsioonis (Schroeder jt, 2014). Süsteemselt organisatsiooniprofiile analüüsides saab teadmisi protsesside ja struktuuride optimeerimiseks.
- Organisatsioonikäitumise analüüs fokuseerib indiviidi, grupi ja organisatsiooni tasanditele, et mõista käitumismustreid ja -interaktsioone organisatsioonis (Masterson, 2015). Uurides käitumist erinevatel tasanditel, saab tuvastada tegureid, mis mõjutavad töötajate tulemuslikkust ja organisatsiooni dünaamikat.
- Teadmiste analüüs keskendub sellele, kuidas teadmist luuakse, jagatakse ja kuidas see kaob (Treleaven & Sykes, 2005). Eristades organisatsiooniteadmiste kadumise tüüpe, saab vähendada teadmiste puudujääkide negatiivseid mõjusid.
- Organisatsioonikultuuri analüüs uurib organisatsiooni iseloomustavaid väärtuseid, uskumusi ja norme (Hartnell jt, 2011). Kasutades selliseid raamistikke nagu konkureerivate väärtuste raamistik (Competing Values Framework), saavad uurijad hinnata erinevate organisatsioonikultuuritüüpide mõju organisatsiooni efektiivsuse erinevatele aspektidele.
- Organisatsioonivormi analüüs hõlmab erinevate organisatsioonivormide – nt turud, hierarhiad ja kogukonnad – analüüsi, et mõista, kuidas organisatsioonid on struktureeritud ja toimivad (Kolbjørnsrud, 2018). Organisatsioonivormide kaardistamise abil saavad uurijad tuvastada organisatsiooni disaini tugevusi ja nõrkusi.
- Organisatsiooni professionaliseerumise analüüs keskendub organisatsiooni professionaliseerumisprotsessile juhtimisvahendite ja strateegilise planeerimise rakendamise kaudu (Lang jt, 2018). Professionaliseerumise mõju abil saavad organisatsioonid tõhustada oma efektiivsust ja tulemuslikkust.
Kokkuvõttes hõlmab organisatsioonianalüüs laia valikut lähenemisviise, mis pakuvad väärtuslikke teadmisi organisatsioonide sisemise toimimise kohta. Erinevaid organisatsioonianalüüsi tüüpe kasutades saab paremini mõista organisatsioonide dünaamikat, kultuuri, käitumist ja tulemuslikkust, et edendada parendusi ja strateegilisi otsuseid.
Organisatsioonid – formaalsed ja mitteformaalsed – on sotsiaalse reaalsuse lahutamatu osa ning pakuvad alati väärtuslikku infot, kuid see info tuleb asjakohasel viisil kätte saada.
Kasutatud allikad
- Kolbjørnsrud, V. (2018). Collaborative organizational forms: on communities, crowds, and new hybrids. Journal of Organization Design, 7(1). https://doi.org/10.1186/s41469-018-0036-3
- Masterson, S. (2015). Turning the page: job’s chapter four. Journal of Organizational Behavior, 36(1), 1-2. https://doi.org/10.1002/job.1986
- Phillips, N. and Oswick, C. (2012). Organizational discourse: domains, debates, and directions. Academy of Management Annals, 6(1), 435-481. https://doi.org/10.1080/19416520.2012.681558
- Schroeder, A., Nebl, T., & Mainzinger, C. (2014). Theoretical foundations of efficiently organizing production processes: using the example of combining organizational forms of component manufacture and internal transport. Journal of Industrial Engineering, 2014, 1-27. https://doi.org/10.1155/2014/513190
- Treleaven, L. and Sykes, C. (2005). Loss of organizational knowledge. Journal of Organizational Change Management, 18(4), 353-368. https://doi.org/10.1108/09534810510607056