Hoolimata ülekaalukatest ja lihtsasti kättesaadavatest teaduslikest tõenditest Maa kerakujulisuse kohta püsib mõnede inimeste seas endiselt uskumus, et Maa on lame. Seda toetavad intuitiivne piiratus, kultuur ja kokkupuude alternatiivsete infoallikatega nagu sotsiaalmeedia ja vandenõuteooriad.
Maa lameda kuju kohta esitatakse sageli järgmisi argumente:
- Maal on nähtamatu kumerus ning on kahtlane, kas NASA fotod on ehtsad ja gravitatsioon ikka on olemas; Maa on lame ketas põhjanabaga keskel (Alamsyah, 2022);
- lapsed kujutavad Maad lapikuna sageli põhjusel, et tunnetuslikult on maa tasane ning objektid kukuvad allapoole (Panagiotaki et al., 2006) ja mõned püüavad seniseid uskumusi säilitada ning loovad endale kujutluse, et Maa on ketta kujuline (Chinn & Brewer, 1993);
- mitmed vandenõuteoreetikud lisavad Maa kuju puudutavale küsimusele veel salajaste ühiskondade või valitsuste olemasolu jms (Heitkamp & Mowen, 2023).
Tegelikult ei ole siin kirjutises küsimuse all Maa kuju, vaid see, kust teadmisi hankida. On ju üsna levinud kujutlus, et teaduslik teadmine on keeruline ning sellele ligipääs veel keerulisem või väga kallis. Osaliselt on see tõesti nii, sest teaduskirjastusi ning -andmebaase on palju ning suur hulk neist on tasulise ligipääsuga. Õnneks oleme praegu aga olukorras, kus järjest enam teaduskirjandust on vabalt saadaval ning asjakohaste tõendite leidmine on märksa lihtsam. Ja, kui veel paar aastat tagasi võis argumendina tuua, et teaduskirjandus on valdavalt võõrkeelne, siis tehisaru on ka selle küsimuse lahendanud. Võimalusi on palju, kuid allpool olevas videos kasutan tõlkimise demonstreerimiseks tasuta kättesaadavat Chat GPTo ning küsimusele vastamiseks scite.ai võimalusi. Tõsi, viimane on tasuline, kuid nii madala kuutasuga, et saadav teadmus ning selle otsimiseks muidu kuluv aeg tasub ennast igal juhul ära. Teadusallikatega opereerivaid tehisaru kasutava tarkvara võimalused järjest suurenevad. scite.ai on aga just igapäevaküsimustele vastuste otsimisel väga võimekas esitades nii teksti, täpse tsitaadi, allikaviited jms. Samuti on seda kasulik kasutada võrdlusteks või mõne põhimõtte seletamisel. Saadud inglisekeelse jutu saab jälle kopeerida mõnda tõlketarkvarasse (nt Chat GPTo) ja lasta endale sobival viisil ülevaade esitada.
Niisiis elamegi ajastul, kus suurele hulgale küsimustele on teaduslik argumentatsioon käepärast ning ei ole mingit vajadust kulutada aega ja energiat suunamudijate kuulamisele või nende tekstide lugemisele. Igaüks saab kasutada oma aru ja võtta vastutuse ümbritsevale tähenduse andmises.
Kasutatud allikad:
- Alamsyah, A. (2022). Problematika bentuk bumi: kajian komparatif historis sains serta perspektif al-qur’an dan sunnah. Al – Afaq Jurnal Ilmu Falak Dan Astronomi, 4(2), 199-218. https://doi.org/10.20414/afaq.v4i2.5301
- Chinn, C. and Brewer, W. (1993). The role of anomalous data in knowledge acquisition: a theoretical framework and implications for science instruction. Review of Educational Research, 63(1), 1. https://doi.org/10.2307/1170558
- Heitkamp, A. and Mowen, T. (2023). Self-control and belief in conspiracy theories. Social Currents, 10(6), 503-511. https://doi.org/10.1177/23294965231193382
- Panagiotaki, G., Nobes, G., & Banerjee, R. (2006). Children’s representations of the earth: a methodological comparison. British Journal of Developmental Psychology, 24(2), 353-372. https://doi.org/10.1348/026151005×39116